Kümnete tuhandete toodete käsitsi paigutamine oma kategooriapuusse pole võimalik. Automatiseerimine võib aga teha rohkem kahju kui kasu, kui see põhineb valedel põhimõtetel.
Nimetuse sõnadel põhinevad reeglid on lõks
Reegel „kui nimes on number ja g, on tegemist spinningulandiga“ paigutab õigesti paar voblerit ja valesti tuhandeid ridvu, söödakorve ja kaalusid. Sõna „Fluoro“ landi nimes on värv, mitte fluorokarbonnöör. „X8“ on signalisaatori mudel, mitte 8-kiuline punutud nöör. Sellised vead on vaiksed: toode on paigutatud, lihtsalt valesti, ja keegi ei märka seda.
Tooteliik, mitte üks sõna
Kõigepealt tuleb kindlaks teha, mis toode on (ritv, söödakorv, lant), ja alles siis, kuhu see kuulub. Värv, mudel, kaal ja pikkus on omadused. Materjal võib olla liik, kui turg sortimenti nii jaotab, näiteks fluorokarbonnöörid.
Mitu tõendit ühe asemel
- tarnija kategooria (kui see on ühtlane),
- sama EAN võrdluspoodides ja nende kategooria,
- teie kategooria definitsioon: mis sinna kuulub ja mis mitte,
- sarnasus juba kinnitatud toodetega.
Paigutage automaatselt ainult siis, kui vähemalt kaks tõendit kattuvad. Ülejäänud jätke kontrolliks, grupeerituna tarnija kategooria järgi, et üks otsus lahendaks terve grupi.
Ettevaatust segagruppidega
Tarnija kategooria „Rods“ võib sisaldada nii ridvu kui ka varutippe. Kui saadate selle tervikuna kategooriasse „Ridvad“, satuvad tipud ka sinna. Enne hulgipaigutust kontrollige seetõttu, kas grupi tooted on sama liiki.
Mõõtke täpsust
Mõõtmiseta ei tea te, kas paigutus toimib. Hoidke kontrollitud tootevalimit ja võrrelge regulaarselt. Kui täpsus langeb, lülitage automaatika ainult ettepanekutele.